Hea lugeja!

Kes on Dementsuse Sõber, milline on Eesti esimene dementsusesõbralik asutus, millised teraapiad aitavad siis, kui tundub, et enam midagi ei aita – nendest teemadest kirjutame oktoobrikuu uudiskirjas. Tõstame dementsusealast teadlikkust ja tutvustame uusi videoloenguid muusikateraapiast ning Alzheimei tõve sümptomitest ja ravist.  Lisaks anname ülevaate millest räägiti Euroopa olulisemal Alzheimeri konverentsil.

Head lugemist!

Koolitused ja teadlikkus

Märka mäluhäiretega inimesi

Septembris, rahvusvahelisel Alzheimeri kuul, esitlesime esimesi videolugusid dementsusealase teadlikkuse tõstmiseks. Kõige soliidsemas eas näitlejad videotes on Nõmme Vanameeste Klubi tegusad liikmed. Joel, ühe klipi peategelane, ütleb, et “sellistes ettevõtmistes kaasalöömine aitab temal, 91-aastasel, elurõõmu leida”. Elurõõmu annab kindlasti juurde see, et Joel armastab iga päev pikalt kõndida: "Mind on väga palju aidanud liikumine. Olen läinud, lihtsalt käinud. Ma iga päev vähemalt kaks tundi jalutan. Kõik lahtub laiali ja see aitab elada ja olla.”  Võtkem eeskuju!

Kui midagi ei ole, siis teraapiad on  

Teraapiad on üheks võimaluseks aidata säilitada kognitsiooni ja pidurdada selle langust. Arvo Pärdi Keskuses toimunud seminaril räägiti teraapiliste sekkumiste võimalustest dementsusega inimeste ravis ja heaolu loomisel. Seminaril tutvustati tantsulise teraapia, tegevusteraapia, saviteraapia ning muusikateraapia erinevaid aspekte ja kasulikkust.

Professionaalsuse, seaduslikkuse ja inimlikkuse haprad piirid  

Viljandis septembrikuus toimunud teabepäeval  arutati selle üle, kas ja kuidas tohib piirata patsientide ja hoolekandeasutuste klientide liikumisvabadust, kes otsustab ohjeldamismeetodite üle ning mida tähendab eraelu puutumatus asutuses. Kus jooksevad piirid inimlikkuse, professionaalsuse ja seaduslikkuse vahel?  

Meie tegevusvaldkonnad 

Esimene dementsusesõbraliku asutuse märgis välja antud

Benita Kodu on dementsusesõbralik asutus ja saanud esimesena DKK poolt märgise selle kohta. See on kodu, mille projekteerimist alustati mõeldes mäluhäiretega inimeste vajadustele ja tegevustele, mida kodus tehakse ning iga kliendi individuaalsusele. 

Märgise üleandmine Benita Kodus. Foto: Liis Kroonmäe

Tartu Tervishoiu Kõrgkool nõustab õppeasutusi

DKK eestvedamisel läbiviidud uurimuses selgus, et õppekavad vajaksid täiendamist dementsuse temaatika käsitluse osas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juures tegutsev töörühm on valmis nõustama või jagama konkreetseid soovitusi dementsust käsitleva aine- või õppekava arendamiseks või väljatöötamiseks. Võta ühendust Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arendusmeeskonnaga!

Keskkond, mis  toetab mäluhäirega inimest 

Palju enam on riikidel vaja keskkondade kujundamisel arvesse võtta dementsusega inimeste vajadusi, öeldi Alzheimer´s Disease Internationali  pressikonverentsil, mis tutvustas 2020. aasta aruannet „Disain, väärikus, dementsus; dementsust arvestav disain ja keskkond.“   

Dementsus on osaliselt ennetatav 

40% dementsuse juhtumitest on ennetatavad või sümptomite avaldumist saab edasi lükata, kui tegeleda kogu eluaja jooksul 12 dementsuse riskifaktoriga, tuuakse esile teadusajakirjas The Lancet ilmunud uuringu ülevaates.

Mida tehakse dementsuse teemal  Eestis ja maailmas

Dementsuse Sõbrad

Kuidas saab Dementsuse Sõbraks? Selleks tuleb läbi teha infotund, kus arutletakse rohkete näidete varal, milline on elu dementsusega. See on 60 minutit kaasamõtlemist, -rääkimist, -tegutsemist – nagu intensiivkursus dementsuse teemal. Aga kuidas vanaema keedupott selle kõigega seotud on?

Üritused 

DKK konverents "Dementsusega inimese hooldekodu – nagu oma kodu" 

Hooldamine ei ole üksnes kindlad tegevused ja vilunud liigutused. Nende tegevuste tegemiste eelduseks on mõttemaailm ja väärtused. 12. novembril toimuval veebikonverentsil räägitakse dementsusesõbraliku hoolduse põhimõtetest, isikukeskse lähenemise olulisusest ja headest praktikatest Hollandis, Rootsis, Soomes ja Eestis.  Registreerimine on avatud 5. novembrini. 

Alzheimer Europe aastakonverents 

Euroopa olulisim Alzheimeri konverents keskendus dementsusele muutuvas maailmas. Konverents tõi virtuaalselt kokku 800 osalejat 42 riigist.  Läbiva teemana erinevatel plenaariumitel, ümarlaua aruteludel ja sessioonidel oli COVID-19 pandeemia, mis on dementsusega inimeste ja nende perede isolatsiooni veelgi suurendanud, samas toonud esile ka tehnoloogiate kiire arenguvajaduse.