Hea lugeja!

Selles uudiskirjas on fookuses õiguslikud teemad: anname ülevaate Alzheimer Europe'i raportist, mis käsitleb dementsusega inimeste kaitset.  Eestkoste seadmisest ja volikirjast kirjutab jurist Tiina Mölder. TÜ doktorant Anna-Kristina Rätsep kirjutab sellest kuidas kaasata kogukond tegevuste pakkumisse dementsusega inimestele. Jätkame koolituste ülevaatega, mis on sel aastal suunatud lähedastele.  

Head lugemist!

Veebikoolitusega toeks dementsusega inimeste lähedastele

2021 I poolaastal viib Dementsuse Kompetentsikeskus läbi veebikoolituste sarja, mis mõeldud dementsusega inimeste lähedaste toetamiseks. Märtsikuisel koolitusel võttis jurist Tiina Mölder luubi alla olulised õiguslikud küsimused – volikirja ja eestkoste –, aprilli veebiseminaril rääkis dr Jelena Leibur dementsuse sümptomitest, diagnoosimisest ja ravist. Mõlema koolituse videosalvestused on järelvaadatavad. 

Kolmas veebikoolitus on tulekul 11. mail. Haapsalu sotsiaalmaja direktor Annaliisa Täht annab ülevaate sellest, milline on kohaliku omavalitsuse tugi ja lahendused dementsusega inimese ja tema lähedase abistamisel. Mida KOV-ilt küsida, millal pöörduda ja kuidas KOV saab peresid aidata. Veebikoolitus on väga hea võimalus oma küsimustele vastuste saamiseks, kuna aruteluks ja küsimusteks on kavandatud ligi pool tundi.

Ilmusid Alzheimer Europe'i dementsuse aruanded

Märtsis tutvustas Euroopa Alzheimeri ühingute katuseorganisatsioon Alzheimer Europe kahte aruannet: esimene neist keskendus dementsusega inimeste õigustele ja dementsuse teemast tulenevale õigusruumile, teine aga Euroopa riikide dementsuse poliitikatele, sealhulgas  erinevatele teenustele ja nende kättesaadavusele.

Volikiri ja eestkoste   

Paljud lähedased satuvad olukorda, kus nad peavad oma pereliiget esindama, kuid nad ei tea, kuidas seda teha. Mis vahe on volikirjal ja eestkostel? Millal on õige aeg eestkoste seadmiseks? Millised ülesanded on eestkostjal? Esindusõigusega seotud teemadel jagab selgitusi jurist Tiina Mölder.

Muuseumide koostööst dementsusega inimestega ja nende lähedastega  

Viimastel aastakümnetel on muuseumid üle maailma hakanud aina enam ümbermõtestama oma funktsioone. Pärandi hoidmise ja vahendamise kõrval on tähtsaks muutunud ka muuseumide sotsiaalsed rollid. Sotsiaalsed muuseumid pakuvad heaolu loovaid programme dementsusega inimestele ja nende lähedastele. 

Kas omastehooldusele ja hooldekodule on alternatiive? 

Iiri gerontoloogide eestvedamisel peetud vananemise teemaline veebiseminar tõi fookusesse vajaduse jätkupideva hoolduse ning hooldekodu asemel pakutavate erinevate teenuste järgi. Kas kodus hooldamise ja hooldekodu vahele mahub veel midagi, mis ühelt poolt on kodulik ja toetab iseseisvust, teiselt poolt pakub aga vajalikku abi hakkamasaamisel?

DKK  teenused

Elu Dementsusega koduleht uueneb pidevalt 

DKK kodulehele on lisatud Korduma Kippuvate Küsimuste (KKK) rubriik, millel klikates avanevad küsimused, mida on dementsuse info- ja usaldusliinile helistajad kõige tihedamini küsinud. KKK rubriik täieneb pidevalt.

Samuti leiab avalehe ülemiselt menüüribalt nupu „Otsi kodulehelt“, kuhu võib sisestada otsitava märksõna. Otsigu tulemusena kuvatakse kodulehe artiklid, mis seda märksõna sisaldavad.

Lähedaste tugigrupp pakub tuge ja infot 

Enamikul dementsusega inimestest on nende kõrval ka pereliikmed, lähedased, sõbrad, naabrid – need, keda dementsuse teema väga lähedalt puudutab. Paljud neist inimestest vajavad tuge ja nõustamist, kuidas ise toime tulla olukorraga, kui lähedane on saanud raske diagnoosi.

Videoloeng unest, unehäiretest ja nende seosest dementsusega

Kas saab väita, et inimesed, kes kannatavad unetuse all, haigestuvad kindlasti dementsusesse? Neuroloog dr Katrin Põld selgitab videoloengus, et unetus ei põhjusta ilmtingimata dementsust, ent on leitud patoloogilisi seoseid unetuse ja aju puhastumise vahel. Sügava une ajal toimub aju puhastumine haiguslikest molekulidest ja kui uni on katkendlik, siis puhastumine võib olla samuti häiritud. Sellel arvatakse olevat seos dementsuse tekkega. Mälu säilimiseks on meil vaja katkematut und ja et kindlaid unefaase läbitaks kindlas järjekorras ning et uni oleks piisavalt pikk. 

Venekeelne koduleht

Venekeelne Elu Dementsusega koduleht sarnaneb eestikeelse kodulehega ning ka see täieneb pidavalt. Nagu eestikeelsel, nii on ka venekeelsel lehel Korduma Kippuvate Küsimuste nupp „ЧаВо“, kust leiab vastuseid sagedamini esitatud küsimustele.

Sel aastal alustasime eestikeelsetele õppevideotele venekeelsete subtiitrite lisamisega. Esimesed venekeelsete subtiitritega õppevideod käsitlesid dementsusega inimesega suhtlemist. Ka õppevideotele venekeelsete subtiitrite lisamisega tegeleme edasi.